Vitamiinid

Vitamiinid = tervislik toitumine

Ranno Rüütsalu

Kui küsida kelleltki, milles seisneb tervislik toitumine, siis sisaldub vastuses sõna "vitamiinid". See on justkui tervise sünonüümiks. Sageli aga ei teata selle võlusõna sisulist tähendust. Väikelapsed mõtlevad magusatest närimistablettidest, mis teleekraanilt tuttavad, noored naised usuvad vitamiinide kindlasse abisse välimuse säilitamisel, keskealised peavad silmas haiguste ennetamist jne. Sageli kaldutakse hetketrendi mõjul mõnda vitamiini isegi liigselt ülistama. Mida siis peaks vitamiinidest teadma?

Vitamiinid kui asendamatud biomolekulid on inimese normaalseks elutegevuseks kindlas koguses lausa hädavajalikud. Vitamiinid suudavad teatud piirides meie organismi kaitsta näiteks pideva väärtoitumise, ravimite kõrvaltoimete, saastunud keskkonna ja muude hälvete eest.

Kindlasti on nii praegu kui ka edaspidi põhiline vitamiinide allikas tasakaalustatud segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduaineid. Paraku jääb tänapäeval inimestele ainult toidust saadavatest vitamiinide kogusest vajaka (eriti meie kliimavöötmes) ja nii tuleb lisaks tarbida vitamiinipreparaate. Nende valik on suur ja ka tarbimissoovitusi jagub küllaga.

Hoidu sünteetilistest vitamiinidest
Vitamiinipreparaate toidule lisaks võttes on oluline teada, et sama nimega vitamiinidel võib olla väga suur vahe. Erinevus toimes ja samas ka ohutuses tuleneb selle lähteallikast, kas tegu on sünteetilise või loodusliku vormiga. Peale tööstusrevolutsiooni algust leidis teadus võimaluse luua looduses esinevate vitamiinide duplikaate ehk koopiaid. Enamikke vitamiine on nüüdisajal võimalik sünteesida ning neid valmistatakse erinevast toorainest, alates maisisiirupist ja lõpetatdes söetõrvaga.

Need sünteesitud duplikaadid erinevad looduslikest vitamiinidest kahel olulisel moel. Esiteks on muutunud aine molekulaarne polaarsus, mis kajastab originaalse molekuli “peegelkujutist”. See võib tunduda ebaolulisena, kuid tegelikult ei ole. Keha jätkab algse molekulikuju otsimist ning tehislik substants muutub koormaks, mida peab väljutama. Seega sünteetiline vitamiin võib tervise toetamise asemel mõjuda suisa vastupidiselt.

Teiseks on looduses esinev vitamiin inimorganismi poolt omastatav kompleksel kujul. Võtame järgmise näite. Loomulikus olekus on C-vitamiin tsitrusviljades, kibekirssides, kibuvitsamarjades ja paljudes muudes puu- ja köögiviljades. Esineb see vitamiin koos bioflavonoidide, ensüümide, koensüümide ja väikese koguse askorbiinhappega. Ehk siis komplekse antioksüdandina. Sünteetilist C-vitamiini pakutakse aga peamiselt kui tehislikku askorbiinhapet, mis on vaid murdosa naturaalse C-vitamiini bioloogiliselt toimivast kompleksist. Keha on siiski mõeldud toimima nii, et toit omastatakse tervikuna. Kui organismi siseneb mittetäielik toitaine, siis laenatakse puuduolevad koostisosad koevarudest, et seda mittetäielikku toitainet muuta kasutuskõlblikuks. See koormab jällegi organismi.

Mõningaid vitamiine suudab inimorganism vajadusel ka ise sünteesida. Kõige teadaolevam näide on naharakkudes toimuv D-vitamiini süntees ultraviolettkiirguse abil. Kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism ennast vastava vitamiiniga varustada (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse A-vitamiin). Üldjuhul loetakse vitamiine siiski eksogeenseteks ehk kehavälise päritoluga. See tähendab, et neid mikrotoitaineid peab inimene saama igapäevaselt toiduga.

Vitamiinide jaotus ja varud
Nüüdisajal tuntakse üle 20 vitamiini. Neid jaotatakse seejuures kaheks - vesilahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid. Kui rääkida organismi vitamiinivarudest, siis vesilahustuvate vitamiinide tagavara kestab päevi või nädalaid ning rasvlahustuvate vitamiiinide oma mõnevõrra kauem. Varudest hoolimata on hädavajalik saada vitamiine korrapäraselt. Tagavara vähenemine põhjustab mikrokahjustusi, mis muudavad keharakud tundlikuks kõikvõimalike kõrvalekallete kujunemisele. Varude piisav hulk tagab rakkudes vitamiinide sobivaima koguse, mis on vajalik ainevahetuslikeks ülesanneteks.

Vitamiinide kestev puudus ja püsiv üleküllus on mõlemad ohtlikud. Biofunktsioonide täitmiseks vajab organism neid parajas koguses. Enamasti kimbutab tänapäeval inimesi vitamiinide vaegus, mille põhjus on üldjuhul toitumuslik. Süüakse ühekülgselt ja tasakaalustamata toitu ning seda järjepidevalt päevast päeva. Omapoolse panuse vitamiinide vähesusele annab kaasaegne toiduainetööstus, toidu liigse rafineerimise ja töötlemisega.

Üks huvitav uuring viidi 2007 aastal läbi Tartu Ülikooli teadlaste grupi poolt, mis näitas, et eestlastel esineb D-vitamiini puudust aastaringselt. Olukord oli eriti hull talvisel ajal, mil lausa 73%-il uuritavatest ilmnes D-vitamiini madal tase. Lisaks ohtlikule osteoporoosile ehk luuhõrenemisele põhjustab D-vitamiini puudus lastel rahhiiti. Eestis põeb osteoporoosi ligi 100 000 naist ja see arv kahjuks aina kasvab.

Vitamiinide üleküllust tekitavad toiduained üliharva. Seda võib juhtuda näiteks siis, kui süüa rohkesti koduloomade maksa, kellele on ohtralt söödetud rasvlahustuvaid vitamiinipreparaate. Pigem võib vitamiinidega liialdamist juhtuda lastel, kes tarvitavad vitamiinilisandeid maiustuste pähe. Üleküllus on ohtlikum rasvalahustuavate vitamiinide puhul, kuna neist ei suuda organism kiiresti vabaneda.

Olulised faktid vitamiinidest.

Vitamiin	Aine on oluline	Aine puudus võib põhjustada	Aine puudus võib olla tingitud
A-vitamiin	nägemine, nahk ja limaskestad kõhre ja luukoe areng, rakumembraanid, platsenta ja sperma areng	kanapimedus, kaitsevõime vähenemine nakkuste vastu	palju kofeiini, palju alkoholi, suhkruhaigus
D-vitamiin	luukoe moodustumine, kaltsiumi ja fosfori ainevahetus, lihastoonus, vere hüübimine	hambad jäävad nõrgaks, luud lähevad hapraks, lihaste lõtvus	liigne alkohol, taimetoitlus (kiudainerikas), vähe päikest, vähe rasvast kala
E-vitamiin	antioksüdandina kaitseb rakke, pärsib ateroskleroosi teket ja arengut, ajukude, pidurdab naha vananemist, lihasfunktsioonid	verevaesus, stress, sugunäärmete arengu häired, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kasvajate risk, soodustab maksa- ja neerukahjustusi, enneaegne vananemine	seedehäired, täisteratoodete vähene tarbimine, krooniline alkoholism, mitmete ravimite tarbimine
B1- vitamiin (tiamiiin)	süsivesikute ja aminohapete ainevahetus, lihaste ja närvide talitlus, energiatootlus, ajutegevuse ja mälu talitlus	vähenenud söögiisu, kehakaalu vähenemine, väsimus, depressioon, unehäired, närvisüsteemi kahjustus	alkoholi, kohvi, koolajookide ja musta tee liigne tarbimine, toidu pikaajaline soojendamine, liigne suitsetamine, antibiootikumid
B2-vitamiin (riboflaviin)	rasvhapete, süsivesikute ja valkude ainevahetus, energiatootlus, nägemine, immuunsus	energiavaegus, lõhenenud huuled, silmade ärrituvus, suulimaskesta põletikud, üldine masendus	vähene piimatoodete tarbimine, ületöödeldud toiduainete ühekülgne tarvitamine, alkoholism
B3-vitamiin (niatsiin)	rasvade ja süsivesikute ainevahetus, energiatootlus, limaskestad, kolesteroolitase	naha muutused, vähenenud söögiisu, kõhulahtisus, unehäired, sagedased peavalud	ühekülgne toitumine, kroonilised seedekulgla haigused, alkoholi liigtarvitamine
B5-vitamiin (pantoneenhape)	rakkude eneergiatootlus, naha ja soolestiku areng, organismi kaitse stressi tingimustes	seedehäired, oksendamine, ärrituvus, unetus, väsimus	luupõletikud, soolestiku vaevused, liigne kohvi ja alkoholi tarbimine
B6-vitamiin	aminohapete, lipiidide ja süsivesikute ainevahetus, punavereliblede moodustumine, närvi- ja lihaskoe ning naha talitlus	nahaga seotud vaevused, unetus, neuroloogilised nähud, suukuivus, väsimus, depressioon	alkoholism, rasestusmisvastaste tablettide tarbimine, vananemine, alatoitumine
Foolhape	proteiinide moodustumine, rakkude uuenemine, järglaste kehaline ja vaimne areng nii looteeas kui pärast sündi	mälu nõrgenemine, kasvupeetus, aneemia, ärrituvus, kõhulahtisus	alatoitumus, alkohol, epilepsiaravimite pikaajaline tarvitamine
B12-vitamiin (kobalamiin)	punavereliblede moodustumine, valkude ainevahetus, närvide ja naha toimimine	üldine nõrkus, ärrituvus, pahaloomuline kehvveresus, naistel menstruaaltsükli häired	rohke alkohol ja kohv, suitsetamine, antibiootikumid, ühekülgne toit
C-vitamiin	naha, igemete, hammaste, kapillaaride, luude ja sidekoe talitlus, immuunsüsteemi tugevdamine, haavade paranemine, takistab rasvade rääsumist organismis	sügav väsimus, veritsevad igemed, valusad liigesed, haavade ja luumurdude aeglane paranemine, kehvveresus, kauakestvad infektsioonid	ühekülgne toitumine, alkoholism, suitsetamine, stress, antibiootikumide järjepidev tarbimine, sagedased nakkused

Kuidas tarvitada vitamiine
Vitamiinilisandite võtmise vajadus aina kasvab, arvestades elukeskkonna pidevat linnastumist ja üha tihedamat kokkupuudet igasuguste toksiliste ühenditega.
Olgu siinkohal üle korratud, et terve, tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu sööv inimene ei vaja lisapreperaate. Tänapäeval on see reegel aga siiski ideaal. Toidu valmistamise tehnoloogiad, koormav vaimne stress, lünklik toitumine, sünteetiliste lisandite suur hulk, pestitsiidide ja teiste kahjulike ühendite mitmekesisus ja rohkus toidus, kiire vananemine jm teeb paraku võimatuks selle ideaalreegli järgi toimimise.

Vitamiinipreparaati valides peaks teadma selle valmistamise tehnoloogiat. Selle looduslik ehitus peaks olema eraldamise käigus säilinud, samuti vitamiini erivormide looduslik vahekord ja ühendi täielik bioaktiivsus. Abiks on siinjuures kliiniliste uuringute tulemused ja rahvusvahelised teadustööd.

Varjatud haigusnähtudega vitamiinivaegust on nüüdisajal paljudel. Seetõttu ei taga suurema osa vitamiinide puhul nende soovitatav päevakogus (RDA) eelmainitud mittetervislikes tingimustes parimat tervseseisundit. On ju päevakogus arvestatud keskmise, täiesti terve inimese vajadustest lähtudes, kuid alati esineb ju kõrvalekaldeid. Sellest tulenevalt peaks iga inimene teadlikult oma eluviisi ja tervislikku seisundit jälgima, et tunnetustele ja adekvaatsele infole tuginedes langetada just talle parimaid otsuseid.

Allikad

"Vitamiinid" Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer
www.gnld.com
www.healthilife.ee
www.osteoporoos.ee