|
  |
Happe-aluse tasakaalu olulisusest inimorganismis Aet Trisberg
Igapäevastest toitumisharjumustest on meie tervis rohkem sõltuvuses kui me arvatagi oskame. Ameerika tuntud mikrobioloog ja toitumisteadlane Dr. Rober O. Young on uurinud haiguste sünnimehhanisme ning suutnud oma elutöö käigus ära tõestada, et väsimuse, kaaluhäirete, allergia ning erinevate haiguste põhjuseks on liialt happeline pH tase organismis.
Kehal on oma pH tase, mida ta proovib hoida iga hinnaga; keha pH tase võib kõikuda vaid väga väikestes piirides. Vere ideaalne pH tase on 7,365 ning selle hoidmine on väga oluline, kuna vere pH tasakaal mõjutab kogu organismi tervikuna. Kõik keha organid ja mehhanismid töötavad, et hoida tasakaalus organismi happe-aluse suhet. Inimeste tavapärase elustiiliga (valimata toit, vähene liikumine, emotsionaalne ülepinge) on organismi väga lihtne liialt happeliseks muuta, kuid olulist motivatsiooni ja tahet nõudev, et seda aluselisemaks tagasi pöörata. Liiga happeliseks muutununa hakkab veri kudedest aluselisi mineraale võtma, et kompenseerida oma aluselist puudujääki, see omakorda nõrgestab organismi ning annab eeldusi haiguste tekkeks. Kuna palavik tekib inimesel siis, kui organism on liialt happeline, siis just haigena tuleks eriti tähelepanelikult jälgida, mida süüa. Et palavik mööduks, tuleb organism võimalikult kiiresti aluseliseks muuta, tarbides sel juhul vaid aluselisi toiduaineid. Happeline seisund vähendab organismi võimet omastada toitaineid ning vitamiine ja mineraale, langetab rakkude energiatootlikkust ja kahjustunud rakkude taastumisvõimet, samuti organismi isepuhastumisvõimet raskemetallidest, luues soodsad tingimused kasvajate arenguks, nõrgestab keha võimet toota ensüüme ja hormoone ning muudab keha vastuvõtlikuks rasvumisele ja paljudele muudele tervisehädadele. Kõrge ja püsiv happeline tase kurnab seega organismi ja põhjustab mitmesuguseid pikaajalisi kahjustusi, immuunsüsteem nõrgeneb vähehaaval ning koos sellega ka haigustele vastupanuvõime; organismi iseparanemisprotsessid enam pikapeale ei rakendu. Osadel äärmuslikel juhtudel on happeliste elementide kuhjumine nii suur, et see hakkab hävitama terveid rakke enda ümber. Terved rakud peavad hoidma kergelt aluselist pH-taset. Osad rakud muudavad oma valemit, et jääda ellu happelises keskkonnas, kui nad on edukad, on see vähi algus. Isegi kui pahaloomulised kasvajad on täielikult kirurgiliselt eemaldatud, siis niikaua kui selles kohas jäävad alles happelised tingimused, on uute kasvajate tekkimine samas piirkonnas üsna tõenäoline. Liighappesus nõrgeneb ka inimese seedesüsteemi, takistades aminohapete täielikku lagunemist ning põhjustades sageli toiduallergiaid. Kui keha on liialt happeline, hakkab ta tootma rasvarakke, et siduda ja ladestada nendesse liigsed happejäägid. See on vajalik, et hoida mürgid eemal meie elutähtsatest organitest, säästmaks neid kahjustustest. Samas võib ülihappesus põhjustada ka alakaalu, kui probleemiks on organismis neile soodsates happelistes tingimustes vohama löönud pärmseened. Pärmseened kasutavad ära meie toitaineid - nad võivad vähendada toidu keemilist ja mehhaanilist imendumist isegi kuni poole võrra, mis tekitab toitainete puuduse - tulemuseks on väsimus, nõrkus, haiglane tunne. Alakaal on organismile isegi ohtlikum kui ülekaal, sest rasvarakkude puudumisel ladestuvad happejäägid otse elutähtsatele organitele. Ilma valkudeta ei suuda organism moodustada ka uusi kudesid, toota ensüüme, hormoone ega teisi keemilisi ühendeid, mis on olulised rakuenergia tootmiseks ja elutegevuseks. Hea tervise hoidmise huvides oleks mõistlik kohandada menüüd enim just aluseliste toiduainete tarbimise suunas. Et vere pHd aluselisena hoida, ei pea tarbima 100%-liselt aluselist toitu, piisab, kui süüa 70-80% aluselisi ning 30-20% happelisi toiduaineid, tarbida piisavalt vedelikku, anda kehale mõõdukalt füüsilist koormust ning vältida emotsionaalse stressi teket. Negatiivsed tunded ja mõtted, nagu näiteks enesehaletsus, solvumine, viha jmt. muudavad keha kordi rohkem happeliseks, kui happelise toidu söömine. Millised toiduained aga on happelised ning millised aluselised? Alustame happelistest, mis põhjustavad liigsel tarbimisel enim hädasid. Suurimat happelist jääki tekitavad:
Keskmist happelist jääki tekitavad mitmed kalad ja mereannid, jogurtid ja juustud, riis, mais, kartul, kohv ning mõned puuviljad ja marjad (ploom, granaatõun, jõhvikas). Eelpool nimetatud toidud tunduvad aga olevat just inimeste igapäevase menüü tavapärased koostisosad. Millest siis toituda, et organism ei muutuks liialt happeliseks? Aluseliste toiduainete tipus on:
Keskmiselt aluselised ehk väga sobilikud hoidmaks organismi pH taset tasakaalus on ka paprika, peet, pirn, india pähklid, mandlid, rosinad, suvikõrvits, virsik, õun, banaan ja greip. Nagu näha, on aluselised toidud eelkõige aedviljad, marjad ja puuviljad - vaid neist toitudes ei suuda organism ammutada kõiki elutegevuseks vajaminevaid toitaineid, vitamiine ja mineraale. Seetõttu tulekski optimaalsel määral tarbida ka happelisi toiduaineid. Soovitav on süüa koos aluselise toiduga ühte happelist toitu korraga, sel juhul suudab organism happelise jäägiga hõlpsamini hakkama saada, mitme happelise toidu samaaegsel tarbimisel võtab organismil happelise keskkonna likvideerimine kordi kauem aega. Täielikult aluselisele toitumisele võiks mõelda, kui on vaevamas mõni tõsisem tervisehäda või ülekaal, Dr. Rober O. Young'i uurimused ja praktika on tõestanud, et inimesed tervenevad mitmetest haigustest ning parandavad oluliselt elukvaliteeti. Dr. Rober O. Young'i pH-ime edulugusid ja lisainfot leiab tema isiklikult kodulehelt.
Allikad:
|
|
TERVITUS OÜ |
Dr. Rober O. Young on kuulsaks saanud oma diabeedi-, vähi-, leukeemia- ja AIDSi uurimuste poolest. Dr. Robert O. Young on üks "Uue Bioloogia" juhtfiguure, kelle eestvedamisel kaasaegse meditsiini uurimismeetodeid ja tehnoloogilisi abivahendeid kasutades on leitud, et olulisem kui ühegi mikroobi mõju meie tervisele, on meie keha sisemine keskkond. Kui see keskkond on heas seisundis, s.t. tasakaalus, ei pääse ka kõige agressiivsemad mikroobid seal võimule ning me ei haigestu. Teisest küljest - kui sisemine keskkond on tasakaalust väljas ehk ülihappeline, on see soodne kasvulava mitmesugustele haigustele. .jpg)